Oktoobri teine pool

Viimane postitus lõppes sellega, et pärast pulma otse läksin ma Sloveeniasse.

Algab PR strateegia

Sloveenias toimus siis nädalane AEGEE koolitus 'Public Relations European School'. Teate ju küll, kuidas mulle inimesi koolitada meeldib ning avalikud suhted on ka täiesti minu teema. Veel enam, see koolitus oli toetatud Euroopa Noorte (Youth in Action) programmiga, mis tähendab, et ma ei pidanud maksma mingit osavõtu tasu, sain 3x päevas süüa ning lisaks veel lennupiletite raha ka tagasi. Ehk siis väga hea koolitus kogemus.

Minu koolitada olid siis PR strateegia, communication skills, loomingulisus. Olin üpriski ärevil, sest näiteks PR strateegia oli 3 tundi. Aga hakkama sain. Täiega super lahe oli. Minu kõik workshopid läksid hästi ning sain väga head tagasisidet.

Veneetsia sild Koperis

Muidu koolitus ise toimus mere äärses linnas nimega Koper. Sadu aastaid tagasi peeti seda mini-Veneetsiaks. Veneetsia kõige kuulsamast sillast oli isegi duplikaat seal purskkaevu näol. Rohkem ma väga linnast ei mäleta. Põhiline on see, et mul oli koguaeg tunne, et ma olen Itaalias. Majad olid kõik sellised itaalia pärased, õhk oli soe.. ja miski väga ei meenutanud Sloveeniat (mitte, et ma oleks seal varem üldse käinud :P). Linnas oli ka ülikool, aga muidu tundus see suht depressiivne koht. Pärast kella 19 pandi kõik kohad kinni ja linnas oli ainult üks koht, kust öösel süüa saaks. Ja oi kui kallis see oli.

Naljakas oli veel see, et kui treening-nädal algas, siis Itaalias oli rong-streik ja üks treener jõudis üldse terve päeva hiljem, sest oli Itaalias lõksus.

Panorama-ra-ma-ma

Naljakas vol2 oli see, et sain isegi impromänge osalejatega teha, ning nad jäid väga rahule.

Ükskord anti õuna

Ainuke kord, kui jalutasin linnas niisama

Tagasi Hollandisse tulin läbi Brüsseli. Seal sain veel ühe tuttavaga kokku, keda polnud väga kaua aega näinud. Jõime head Belgia õlut ja sõime Belgia friikaid. Suht mõnus oli ja oleks isegi kauemaks jäänud kui ma ei oleks nii super väsinud olnud. Nimelt hakkasime me Katrega (jah, seal oli üks AEGEE-Tartu tüdruk ka koolitajaks) põhimõtteliselt otse viimaselt peolt kodu teele asuma (kell 3 öösel). Magasin kõik võimalikes kohtades. Itaalia lennujaamas mõtlesin, et jään veel lennukist maha, sest umbes 10 minutit oli lennuni aega, aga mina seisin ikka veel järjekorras, et turvaväravatest läbi minna. Oi, seda närvikõdi. Aga läbi ma sain ja magasin terve tee lennukis. Aga ega sellest ei piisanud. Kui asusin koduteele rongis, siis muidugi tuli ju mul ka seal uni peale. Ärkasin siis hirmuga ükshetk üles, rong on tühi ja seisab kuskil linnas. Aknast välja vaadates ära ka ei tunne, aga läksin ikkagi välja. Huh, õnneks oligi Nijmegen ja Matthijs oli ka mulle vastu tulnud. Jee.

Aga nädal aega koolitamist ja öö reisides võtab läbi küll. Matu oli juba haigeks jäänud ja mina jäin ka kohe haigeks. Mõlemad olime suht nohused, palavikku vist siis ei olnud.

Nädala - poolteist olime mõnusasti kodus. Õppisime, otsisime tööd jne. Ahjaa, ma siis kirjutasin usinasti oma bakalaureusetöö laiendatud kava, mille tähtaeg oli tulemas. Olin enda üle uhke, sest sain ta ka valmis.

Oooo ja siis see tuli - Agora Budapest (ehk AEGEE-Euroopa üldkogu). Seda olin ma kaua oodanud, sest seal hakkas toimuma niiiiii palju asju.

Lisaks tavalistele lõpututele aruteludele oli meil seal üks workshop teha Matuga ja veel ka meie Health4Youth projekti lepingule allakirjutamine. Kuna see projekt on päris suur asi, siis ma teen sellest täiesti omaette postituse.

Selliselt see oktoobri kuu lõppes - suurte mõtete ja tohutu motivatsiooniga.