Jaanuar - aprill

Mõtlesin, et ikkagi kirjutan tähtsamatest tegemistest kuude kaupa.

Ükskord pidime Amsterdami minema ning raha kokkuhoiu mõttes tahtsime hääletada. Õues oli -5 kraadi külma. Seisime pool tundi ning edu oli olematu. Kuna varvastel hakkas ka juba külm, siis otsustasime ikkagi rongi kasuks. 

Hääletamine Amsterdami

Amsterdamis oli tore. Saime oma sõpradega kokku ning mängisime teiste rahvusvaheliste inimestega lauamänge. Koht, kus mänguõhtu toimuma pidi oli kirik. Kahjuks või õnneks unustati võti nii õige inimese kui ka tagavara inimese poolt. Kiirelt organiseeriti uus koht - ühe Nigeeria-Briti naise korter kesklinnas. See on üks kõige lahedam korter, mida ma oma silmaga näinud olen. See oli nii nutikalt ehitatud ja lihtsalt ülilahe. Ma ei oskagi rohkem seda kuidagi kirjeldada.

Ööbisime me ühe oma kreeklasest sõbra juures. Jõudsime tema juurde umbes südaöö paiku. Mu hämming oli suur kui ta küsis, et kas sobib kui me riisi tomatipastaga sööme. Eem.. mis mõttes nagu südaöösel? Tema aga sööb siis kui tal selleks aega on. Nii me siis pidimegi sellega leppima ning öösel õhtust sööma. Vat sulle kultuurilisi erinevusi!

Sushiiiii

Ei tea täpselt millal, aga kronoloogiliselt pärast seda otsustasime koos ühe sõbrannaga, et teeme õhtusöögiks sushit. Oooooo, mis delikatess! See oli lihtsalt nii hea ja toitev!

Lisaks sushile tegime ka terve suure kausi täiega erinevaid snäkke - porgand, kurk, paprika, surimi, avokaado jne. Dipikastme tegime kreeka jogurti põhjal. Istusime seal kausi ääres 4 tundi ja lihtsalt sõime koguaeg. Aeg lendas, sest mängisime ka lauamänge. Ja teate mis, võiks arvata, et pärast 4h söömist on raske tunne ja tahaks lõpetada? Mitte siis, kui süüa tervislikke snäkke! Me kõik olime hämmingus! (kuigi see on väga loogiline)

Nipina tahaksingi anda selle, et isegi kui snäkkida krõpse, siis vaheta dipikastmes hapukoor kreeka jogurti vastu. See on palju tervislikum ning ei tekita kõhus rasket tunnet! :)

Vastlakuklid

Minu maailmaime veebruaris oli Vastlapäev. Kuna kelgutama me minna ei saanud ning hernesupi sõber ma ei ole, siis otsustasin ise vastlakukleid teha. Muidu, siin tähistatakse ka Vastlapäeva, küll aga hoopis teises võtmes. Nende jaoks on see "karneval" (küll aga peamiselt Lõuna-Hollandis), mis siis tähendab seda, et inimesed kannavad veidraid rõivaid, linnadel on teised nimed ning peamiselt siis lihtsalt juuakse ja pidutsetakse. Isegi koolist saab kaks vaba päeva.

Matule ka maitsesid

Igatahes, mina otsustasin kukleid teha, milleks on vaja siis pärmitaigen teha. Muidugi ei olnud ma varem kunagi isegi pärmitaignat teinud, küll aga olin näinud, kuidas ema seda teeb. Vaatasin internetist erinevaid retsepte ning ühe kasuks ma lõpuks otsustasin. Oo kuidas ma sõtkusin seda tainast ning palusin Matut "No vala ikka natuke veel jahu, natuke veel, tsut-tsut veel" :P Lõpuks sain ta siis kerkima (rõõm oli suur) ning kuklid ka ahju. Ja täitsa vällja tulid ja olid maitsvad ka. Mulle meeldisid nad isegi järgmine päev paremini, kui olid juba külmkapis seisnud.

Veebruari keskpaik viis meid Brüsselisse oma Health4Youth projekti meeskonna miitngule. Töötasime 3-4 päeva järjest ikka hea terve päeva. Miiting kulmineerus siis pressi konverentsiga Euroopa Parlamendis. See oli päris lahe kogemus. Läks see kuidagi väga kiirelt samas. Tundus, et oleks olnud vaid 10 minutit juttu ja oligi juba läbi. Nüüd ma ei mäleta ka enam, et kui pikk see tegelikult oli. Võibolla oligi nii lühike! :P

Parlamendis on lahe seal, et seal on üks sein täis kõikide parlamendisaadikute nimesid ning iga nime taga on väike postkast. See tähendab seda, et põhimõtteliselt oleks ma saanud igale Eesti saadikule kirja sinna jätta. Kahjuks ei teadnud ma seda ennem kui olin juba Parlamendis, muidu isegi võibolla oleks midagi välja mõelnud ning neile kirjutanud.

Vahepeale "uus" maitseelamus! Kui teed ise pitsat, siis proovi seda koos brokkoliga! Keeda natuke brokkoli pehmemaks ja pane pitsa peale. Väga-väga maitsev. Mulle igatahes meeldis. :)

Märtsis käisin ka lühikeseks ajaks Eestis. Nägin Liinat tööd tegemas koos Märt Avandi, Aleksander Eelmaa, Jaan Pehki ja teistega. Käisin Hedvyga kohvikus ja ka Altermannis. Nii tore oli üle pika aja jälle improt teha oma toredate inimestega.

Liina ja klaas veini

Sõjaväe Mihkel

Pärnus oli ka tore olla. Käisime Liina ja Kaydiga väljas õhtu ennem minu ära sõitmist. Pakkusin välja, et mina sõidan, nii et nad saavad veini limpsata siis. Nali seisnes selles, et mul jäi rahakott koos kõikide isikut tõendavate dokumentidega koju. JA muidugi politsei pidas meid kinni, sest Kaydi auto tagumine tuli ei töötanud. Õnneks ma rääkisin end kuidagi sellest välja (head näitlejameisterlikkuse oskused) ning sain lihtsalt näpu vibutuse osaliseks. Viuhh, see läks hästi.

Märtsis toimus Amsterdam Arenal Eesti-Hollandi vaheline jagpallimatš. See oli kvalifikatsioonimäng järgmiseks meistrivõitluseks ja meil olid piletid tänu Matu sünnale!

Istusime hollandlaste sektoris, mis oli väga-väga oranž. Nagu näete allolevalt pildilt, siis eeslaste sektor oli üliväike (natuke sinist ülemisel tribüünil). Muidugi Eesti kaotas 3:0.

Aprill algas AEGEE kevadise üldkoguga Mannheimis, Saksamaal. Kuigi Mannheimis oli ka tore, siis pilt sellest tuleb hoopis rongist. Nimelt leidsin ma ühest suvalisest Saksamaa rongijaamast koha, kus müüdi seakõrvu. Oo seda lapsepõlve mälestust sealt Põllu tänava otsapoest, kust neid ikka vahest osta sai. Maitses ka samamoodi nagu mäletasin.

Rongisõit ise kestis 8 tundi, sest odava piletiga sai vaid aeglaste "tunne Saksamaad" rongidega sõita. Vaated olid seeeest ilusad.

Järgmine päev pärast tagasi jõudmist läksin mina TEDxNijmegenile. Ootusärevus oli suur, sest olen ju näinud internetist kui inspireerivaid kõnesid seal peetakse. Samuti oli teema väga teemas - nimelt tervise ja elu kohta.

Kahjuks pidin ürituses pettuma. Kõned olid vaid 8 minutit pikad ning ei olnud väga inspireerivad. Peamiselt olid publikus praktiseerivad arstid ja õed ning kõned oli suunatud väga spetsiifiliselt neile. Minu jaoks oli vaevu midagi inspireerivat.

Tegelikult kui aus olla, siis kõige inspireerivam hetk oli hoopis lõuna. See oli maailma kõige tervislikum lõuna, mida ma elas kuskil üritusel saanud olen. Värske apelsinimahl, tumedad leivad lõhe või muu heaga. Oh, oleks tahtnud ikka palju rohkem süüa kui kõht jaksas.

Mõni aeg pärast seda (ikka veel aprill) viis mind tee Eestisse. Lendasin seekord Riiga ning sealt läksin siis Tartusse. Ööbisin Hedvy juures, kus juttu jätkus hiliste öötundideni. Nägin Tartus ka omi sõpru, sai Werneris kooki söödud ning külas porgandit söödud.

Järgmine päev viis mind Tallinna, kus kõigepealt sain kokku Stanniga TTÜ's. Naljakas vahejuhtum oli Mustamäelt linna sõitmisega, kus trollijuht ei tahtnud kellelegi pileteid müüa, sest "tasuta ühistransport on ju!".

Päevakava oli tihe, sest sõin lõunat koos Kadriga (juttu oleks jätkunud ikka kõvasti kauemaks), kiirelt Liinaga ning siis Heleniga ka kohvikusse.

Õhtul tulid emme-Kaydi-lapsed Tallinna, sest Ännil olid võimlemis võistlused. Saime Tallinnas hästi aega veedetud - jalutuskäigud vanalinnas, Jaan Pehki kontsert Paksu Margareeta katusel, shoppamine ja õhtused jutuajamised.

Võimlemisvõistlus pakkus mulle ja Liinale muigeid. Samuti olime õnnelikud, et meie kunagi ei võimelnud vaid hoopis tantsisime. Änni oli tubli ja nad said isegi mingi hea koha (ei mäleta, millise), kuid arutelu Liinaga viis järelduseni, et paar aastat võib ta veel võimelda, kuid siis võiks ikka tantsu peale üle minna.

Kusjuures märtsi lõpus otsustasime me kolida, mis tähendas, et alles aprilli lõpus saime me reaalselt oma uue toa kätte. See aga tähendas ka tiiru IKEAsse.

Niimoodi lõppeski aprilli kuu - uues kodus.
Sellest pildid ja pikem jutt juba varsti.