Juulis ma ...

Täiesti haige. Olen juba mitu korda kirjutanud ja siis blogger jookseb kokku ja tekst läheb kaotsi. Mis värk on? Igatahes, teen mõned ülevaated ning siis vast jõuab juba jutujärjega tänasesse päeva ka.

Ma arvan, et juuli peamine sündmus oli siiski Liina-emme-issi külaskäik juuli esimene nädalavahetus. Ootasin seda kaua ning planeerisin seda ka pikalt. See ei olnud mingi vaev, sest teada-tuntud ju fakt, et mulle meeldib asju korraldada. Plaan oli rentida auto, lennujaama vastu minna ning terve nädalavahetuse tsillida ning siis külalised tagasi lennujaama viia ning auto tagastada. Muidugi valisin välja koha, kust saab kõige parema hinnaga auto terveks nädalavahetuseks (saime isegi soodukat, tegelt ei pidanud saama).

Reede öösel sain vaevu magada, sest olin lihtsalt nii ärevil. Eelmine õhtu rääkisin veel, et mis kõik kaasa tuleks võtta - riietus neile, kommid ja leib mulle jne. Hommikul tegin ka postitiiru ning siis läksime ratastega autole järgi. Mingi mees uimerdas seal täiega, nii et võttis kauem aega, nii et ära sõit venis. Küll, aga oli rõõm suur, kui nägime, et saime ilusa sinise Ford Fiesta, mille läbisõit oli vaid 8000 kilomeetrit. Oooooo kui hea oli selle autoga sõita! :)

Jäime veidike hiljaks lennujaama, sest teel olid parandused, meil ei olnud kaarti ning pidime sõitma väikese tiiruga. Igatahes kohale me jõudsime. Kallistused ja rõõmuhüpped tehtud võtsime suuna Klevesse. Seal me siis jalutasime ilusas ilmas, sõime tänaval klassikalist Bradwursti ning shoppasime odavas toidupoes, et vältida kallist Hollandi toitu. Hea meel oli selle üle, et saime sealt ka tatart (venekeelses pakendis).

Saksamaa. Liina pidi esimest korda suvel püksid jalga panema.

Pärast mõne tunnist Saksamaa nautimist jõudsime ilusti Nijmegeni. Kõige kreisim oli Keizer Karelplein, mis on siis kesklinna ringsõit, ilma mille läbimiseta mitte kuskile ei saa. Pidin ka selle läbi sõitma suure hirmuga, sest see ring ei ole tavaline "anna teed ringil olijale" ring. See on selline ring, kus ringil olles tuleb teed anda neile, kes ringile tahavad sõita! Täitsa jabur ma ütlen! Pärast mõnda karjatust autos (sest autosolijad ei teadnud, kuidas see ring töötab) jõudsime ilusti maja juurde.

Pärast väikest tuuri majas läksime kohe linna jalutama. Õhtusöögiks oli Matu retsepti järgi shampinjoni-porru-pesto-pasta. Oli hea, nagu alati.

Laupäev viis meid Amsterdami. Minul oli au terve päeva roolis olla. Alguses oli küll väike ärevus sees, sest pole ma ju varem kiirteede peal sõitnud. Samuti vajas harjumist GPS'i usaldamine. Õnneks pöörasin valesti ainult ühe korra kui oli Amsterdamist vaja välja saada ning hullult arvasin, et tean teed. Ei teadnud. Kuna autojuht seletada ei tohtinud, siis Matu oli terve tee giidi eest.

Piknik Museumplein

Amsterdami Museumplein'le jõudes sai selgeks tõsiasi, et avalik tualett ei ole harilik nähtus turistidele. Restoranidel olid isegi hoiatavad sildid, et see ei ole avalik WC, ärge tulge! Lõpuks Liina lahendas probleemi ning lihtsalt küsis uhkes restos, et kas võime kasutada. Niimoodi me siis nagu pardid rivis sinna tualetti ikkagi jõudsime. Pärast seda võis idüll alata - piknik Museumplein'il. Sõime kaasavõetud ja juurde ostetud saiakesi, vorsti ja shokolaadi. Päike paistis ning elu oli ilus. Pärast kohustuslikke Iamsterdam pilte võtsime sammud kesklinna poole. Jalutasime ikka head mitu tundi, sest vahepeal oli vaja pilti teha, siis jäätist süüa, siis magneteid valida.

Lõpuks kui jõudsime keskväljakule de Dam, siis väga enam midagi teha ei viitsinudki. Päikese käes kõndimine oli ikka korralikult ära väsitanud. Kodus tagasi olles aga grillisime ning sõime head salatit. Liha oli nii hea, aga ülisoolane, sest üllatus-üllatus, lihamaitseaine soola sisaldus oli 70% ning kui mu ema liha maitsestas, siis ta seda ei teadnud ning mina ei tulnud ka selle peale, et seda kontrollida.

Pühapäeval käisime Matu vanematel külas. Liinat tabas kultuurishokk, sest jookide pakkumise asemel ootas ta lookas lauda. Lookas laud tuli, küll aga natukene hiljem. Siin ei ole kombeks laud ette katta. Kõike tehakse tsillimisega paralleelselt (küll aga valmistatakse kõik ette, et pärast kõik kiirelt läheks). Mitmekeelselt räägitud ja naerdud asusime tagasi Nijmegeni, sest oli ju ometi vaja shopata. Missioon edukalt täidetud.

Hommikul oli äratus kell pool 5, et kell 6 lennujaama poole sõita. Seekord võtsime teise tee ning oli kõvasti parem ja kiirem. Pärast viisime auto tagasi ning sõitsime ratastega koju. Tuba oli kohe nii tühi - tõestus, et inimene harjub ikka jõle kiirelt.

Veel pilte:

Matu ja Liina nunnukas

Nagu pissiks. Tänks Liina, et ütlesid, et ära nii pooseta.

Kunst Museumplein'i pargis. Autor Liina.

Suurlinnas

Liina Amsterdami trammis

Kodutee Amsterdamist - õhtusöök pikniku stiilis suvalise bensuka parklas idlüllilises looduses lehmadega

Liina ja emme õppisid rongimängu mängima

Mitu paati sõidab mööda?

Perepilt välismaal

Sillapilt Amsterdamis

Eputamine saagiga

Jänkuuuu sõi porgandit minu käest!

Järgmine nädalavahetus pere külaskäigust olin ma Brüsselis koos Matuga. Osalesime AEGEE identiteedi uuendamise koosolekul. Kolm päeva järjest töötasime intentsiivselt, isegi hilistel õhtutundidel pidutsemise asemel. Vot nii motiveeritud osalejad olid. Lisaks sellele saime järgmine kuu teada, et meid on valitud AEGEE kuuliikmeteks. Mulle on see sel aastal juba teine kord. Juhhei.

Lemmikud olid mulle nende jänesed aias, keda oli seekord vähem kui eelmine kord. Siiski oli neil uus beebijänku, keda mina ka katsuda sain.

Tagasi tulles oli Nijmegenis alanud 4-päeva-marsi festival. See tähendab, et mitu tuhat (või mitu kümmend tuhat?) inimest tõuseb igal hommikul kell 4-5, et kõndida kas siis 30 või 40 km. Sõjaväelased tulevad ka üle kogu ilma kokku, et kõndida kogu varustusega 50 km. Kogu linn on pidustustes ning töötab justkui kahes vahetuses. Öösel pidutsejad, päeval kõndijad. Viimasel kõndimise päeval antakse lõpetajatele gladioole. Matu töötas ka mõned päevad seal festivalil, mis tähendas mulle suht üksi olemist, sest teiste inimestega kokku saamisest ei tulnud midagi välja. Nimelt olid juba inimestel plaanid tehtud ning minu jaoks ei olnud aega. Mis seal siis ikka.

Üleüldiselt juuli oli soe ja käisin pargis tihti päevitamas. Midagi väga külge ei jäänud, aga hea oli ikka. Tööd kahjuks väga ei olnud, sest esiteks ei ole suvel palju posti ning teiseks, inimesed on mitu nädalat puhkustel, mis tähendab, et neil on aega enda kodusid ise koristada.