Ma kolisin Brüsselisse. Peaksin oma blogi nime ka ära muutma. Seda veel jõuab.
Tahaksin paljust kirjutada, aga mõtted ei ole veel päris selged. Mul ei ole veel päris selline tunne, et siin ma nüüd elangi, sest oma toad saame me alles 2 nädala pärast. Seniks elame kohvritest.
Toiduga ka ei ole viitsinud liialt mässata, sest ka oma korraliku köögikapikese saab 2 nädala pärast.
Ilmselgelt ei ole mul veel siin ühtegi harjumust ja tunne on nii veider. Ei oska mitte midagi peale hakata. Tahaks teha palju, aga ei tea mida täpselt tahta. Kuigi eilse üle olen küll rõõmus, sest käisin jooksmas.
Igatahes loodan, et mõne päeva pärast siin olemise tunne kinnistub ning saan rohkem asju hakata üles kirjutama. Äkki saab mõni paremini aru ka ajapikku, et mida ma siia üldse tegema tulin.
Kolimise kohta võin ma nii palju öelda, et see läks päris valutult.
Kaks aastat tagasi kolisin ma Hollandisse ühe suure kohvri ja käsipagasi seljakotiga. Kahe aastaga tekib ikka palju asju.
Nüüd kolisin ma Brüsselisse kahe suure kohvri, seljakoti, 3 erinevas suuruses karbi/kasti, 3 keskmise õlakoti, 3 suure kilekoti ja kitarriga. Kindlasti oli midagi veel.
Kõige hullem ongi vast see, et kuigi ma viskasin ära ka palju asju, siis väga palju asju ma ei tahtnudki ära visata, sest nad on mulle väärtuslikud. Muidugi ei tasu liialt maises varas kinni olla, kuid siiski. Sentimentaalse väärtusega asjad on toredad.
Igatahes, aeg annab arutust. Nagu alati.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar