Esmaspäev
Päeva sündmuseks sai see kui me läksime Beuningeni, et mulle 'aadress' saada. Nimelt selleks, et ma saaksin endale kohaliku isiku numbri ja kõik muud hüvised, on mul vaja aadressi. Kahjuks Matthijsi majaomanik vihkab immigrante ning võõraid, nii et tema koht kukkus ära. Samuti kaalusime tema vanemate aadressi, kuid sellega on ka naljakas lugu. Nimelt ta isa töötabki just selles asutuses, kes kontrollib, et inimesed elaks ikka seal, kus nad väidavad, et nad elavad. Nii, et eetilistel põhjustel jäi ka see variant ära. Õnneks on mul AEGEE ning tutvused. Võtsin ühendust ühe noormehega, kellega tutvusin 2011 aastal Riias ning kes väiksena elas Nijmegenis. Minu suureks õnneks olid tema vanemad lahkesti nõus 'minuga koos elama'. Aga nad mitte ei ela Nijmegenis vaid selle kõrval olevas külas nimega Beuningen.
Ehk siis, õhtul kell 7 asusime jalgratastega teele, et sõita 10 km. Tee oli vahel ülesmäge, vahel allamäge, vahel sõnniku lõhnaga, vahel nägime jäneseid, vahel hirvesid. Päris mõnus oli linnamelust väljas olla.
Too perekond on väga tore. See noormees ise on hetkel USA's. Õpib ja töötab seal. Ema töötab koolitajana ning isa ka mingil pigem juhtival positsioonil. Jõime kohvi ja rääkisime juttu, et miks ja mis ja kes ja kus. Samuti moodustasime vajalikud paberid.
Kell 21 asusime tagasi kodu poole. Vihma hakkas sadama, aga õnneks mitte väga tugevalt. Tee peal juhtus meil õnnetus. Nimelt sõitsime me lihtsalt sirgel teel kõrvuti Matthijsiga kui ühtäkki (me mõlemad ei tea kuidas) me lihtsalt sõitsime kokku arvatavasti. Igatahes Matthijs lamas imelikus asendis maas ratta otsas, mina jäin kuidagi püsti. Polnud möödas veel 10 sekunditki, kui juba ruttas kõrvalolevast majast meesterahvas küsima, kas kõik on korras. Samuti jäi seisma üks jalgrattur ning ei liikunud enne kui meie liikuma hakkasime. Matthijsi peopesa sai natuke kannatada, aga muidu jäime terveks. Koju jõudes olime suhteliselt väsinud, siis 20 km seljataga, aga õnnelikud, et sinnamaani kõik sujus.
Teisipäev
Mayri tahtis endale Hollandi numbrit ning sellega koos ka uut telefoni. Matthijs arvas, et 10€ eest saaks sarnase telefoni nagu mul juba on. Mayri protesteeris. Kui uus telefon, siis juba mitmeks aastaks ja kaasaegne. Lõppude lõpuks valisin endale Samsung Galaxy S+ nutitelefoni. Müüja oli nii lahke, et põhimõtteliselt saime me 30€ soodustust. Nüüd iga kuu maksan 15€. Arvan, et on hea diil!
Telefon on tark tõesti. Siiamaani on natuke liiga tark see telefon, aga vähemalt nüüd on mul ka kaamera, et pilti teha! :)
Kolmapäev
Käisime Beuningenis mind elanikuks registreerimas. Seekord läksime bussiga. Õnneks bussijuht oli tore ning sinna minnes ei pidanud ma piletit ostma (säästu 3€). Tädi küsis vajalikke dokumente. Tundus, et ta oli väga üllatunud, et me nii hästi valmistunud olime. Ainuke asi kuradima sünnitunnistus. Nimelt minu teada (küsisin vastavast institutsioonist järgi Eestis) ei pidanud ma sellele notari templit võtma, aga näed sa siis, ikka on vaja. Nüüd on mul siis 6. septembrini aega, et see Eestist endale muretseda. Lõpuks sain ka registreerimislehe, kuhu täitsin kõik vajaliku info. Lubasid siis mõne tööpäeva jooksul mulle ka vajaliku isikunumbri saata. Jess.
Õhtul oli meil kõikide majakaaslastega koos õhtusöök. See on tore traditsioon, et kord nädalas kõik koos toitu valmistada ning süüa.
Neljapäev
Hommikul tuli Matthijsi ema meie juurde kohvile ja juttu rääkima. Ta on ikka tore. Muidu ta saatis postiga mulle saabumise kingituse ka, milleks olid kaks raamatut: Stampot (kokaraatmat ehk kuidas valmistada ühte hollandipärast rooga väga mitmel erineval viisil) ning Nederlands voor dummies.
Käisin Matthijsiga koolis kaasas tema projekti esitlust vaatamas. Vaatasin ja analüüssin tema kursakaaslaseid, kellest enamus on sündinud 1993. aastal. Appi, nad on nii noored ja haprad! :P
Reede
Ärkasime kell 7, sest Matthijs pidi 9 ajal juba minema asju ajama seoses oma jalgpalli klubi üritusega, mille peakorraldaja ta oli. Mina tsillisin niisama kella 12ni ja siis läksin viisin rongijaama Matu seljakoti. Kell 2 sain Nijmegeni kõige vanemas kohvikus Blauwe Hand (sinine käsi) kokku Wouteriga (AEGEE'st). Jõime teed ja kakaod ning rääkisime juttu. Lõpuks kella 6 ajal läksin koju, sest pidin õhtust sööma koos Sanne ja Stefaniga kõrvaltoast.
Käisime Sannega poes ning lõpuks valmistasime pastasalati. Muidugi vaatasime jalgpalli, rääkisime juttu, tegime nalja. Väga tore oli.
Luapäev
Kuna Matthijs oli ära ning mina olen asjalik, siis kutsusin Eline endale külla. Ta pidi jõudma kell 17 ajal (tuli Leidenist rongiga). Ennem seda koristasin natuke, et oleks ikka viisakas ja kena.
Jälle nägemise rõõm oli suur. Koos me siis vaatasime linnas suurtelt ekraanidelt jalgpalli. Pärast ühines meiega ka Wouter. Kui kõht tühjaks läks, siis sõime kebabi (türgi poisid tegid :P). Õhtul vaatasime kodus veel tantsufilmi nimega "Pina".
Pühapäev
Ärkasime kell 9. Sõime juustuvõileibu, jõime kohvi ja vaatasime Pina lõpuni. Kuna Eline õpib ajalugu, siis vaatsime ka sellist harivat filmi nagu "Laulev revolutsioon". Lõpuks oli ikka naljakas küll kuidas lihtsalt IGAL POOL lauldi. Läksime lõuna ajal parki peesitama ning kella 4 ajal saatsin Eline rongile. Ise pidin jalgrattaga AH-sse minema, et osta midagi õhtusöögiks. Aga naljakas on see, et pühapäeviti avatakse superkmarketid alles kell 16, nii et pidin aega umbes 7 minuti jagu parajaks tegema, sest ei tahtnud ukse taga oodata. Läksin siis jõeäärde ning tegin pilti.
Selle aja peale kui ma koju jõudsin oli Matu ka juba tagasi. Pärast nädalavahetuse muljete vahetamist läksime linna ja jõeäärde jalutama. Oli ilus pühapäeva õhtu. Tegin pilti ka.
Me kõik teame, et Hollandis on prostitutsioon legaalne. Ja kõik inimesed Nijmegenis teavad, et silla alt leiab prostituute. Meie aga kõndisime silla peal. Ning tõesti, seal on mingi garaažiga koht, kuhu sa saad autoga sisse sõita ja siis koos prostituudiga välja sõita. Üks naisterahvas seisis garaaži kõrval ning ootas kliente. Ja oi kuidas ta ikka nägi välja nagu päris prostituut. Ja meie rõõmuks (!?!?) sõitis üks auto sinna, pööras ümber, peatus tema kõrval, rääkis paar sõna juttu ja vupsti, naine oligi juba autos. Mis juhtus nendega edasi, seda ma ei tea. Küll aga nägime, et üks vanapapi oma autoga tahtis ka mõnusid, kuid kahjuks ei olnud ühtegi naisterahvast väljas. Selline lugu siis.
Kolmapäev
Käisime Beuningenis mind elanikuks registreerimas. Seekord läksime bussiga. Õnneks bussijuht oli tore ning sinna minnes ei pidanud ma piletit ostma (säästu 3€). Tädi küsis vajalikke dokumente. Tundus, et ta oli väga üllatunud, et me nii hästi valmistunud olime. Ainuke asi kuradima sünnitunnistus. Nimelt minu teada (küsisin vastavast institutsioonist järgi Eestis) ei pidanud ma sellele notari templit võtma, aga näed sa siis, ikka on vaja. Nüüd on mul siis 6. septembrini aega, et see Eestist endale muretseda. Lõpuks sain ka registreerimislehe, kuhu täitsin kõik vajaliku info. Lubasid siis mõne tööpäeva jooksul mulle ka vajaliku isikunumbri saata. Jess.
Õhtul oli meil kõikide majakaaslastega koos õhtusöök. See on tore traditsioon, et kord nädalas kõik koos toitu valmistada ning süüa.
Neljapäev
Hommikul tuli Matthijsi ema meie juurde kohvile ja juttu rääkima. Ta on ikka tore. Muidu ta saatis postiga mulle saabumise kingituse ka, milleks olid kaks raamatut: Stampot (kokaraatmat ehk kuidas valmistada ühte hollandipärast rooga väga mitmel erineval viisil) ning Nederlands voor dummies.
Käisin Matthijsiga koolis kaasas tema projekti esitlust vaatamas. Vaatasin ja analüüssin tema kursakaaslaseid, kellest enamus on sündinud 1993. aastal. Appi, nad on nii noored ja haprad! :P
Reede
Ärkasime kell 7, sest Matthijs pidi 9 ajal juba minema asju ajama seoses oma jalgpalli klubi üritusega, mille peakorraldaja ta oli. Mina tsillisin niisama kella 12ni ja siis läksin viisin rongijaama Matu seljakoti. Kell 2 sain Nijmegeni kõige vanemas kohvikus Blauwe Hand (sinine käsi) kokku Wouteriga (AEGEE'st). Jõime teed ja kakaod ning rääkisime juttu. Lõpuks kella 6 ajal läksin koju, sest pidin õhtust sööma koos Sanne ja Stefaniga kõrvaltoast.
Käisime Sannega poes ning lõpuks valmistasime pastasalati. Muidugi vaatasime jalgpalli, rääkisime juttu, tegime nalja. Väga tore oli.
Luapäev
Kuna Matthijs oli ära ning mina olen asjalik, siis kutsusin Eline endale külla. Ta pidi jõudma kell 17 ajal (tuli Leidenist rongiga). Ennem seda koristasin natuke, et oleks ikka viisakas ja kena.
Jälle nägemise rõõm oli suur. Koos me siis vaatasime linnas suurtelt ekraanidelt jalgpalli. Pärast ühines meiega ka Wouter. Kui kõht tühjaks läks, siis sõime kebabi (türgi poisid tegid :P). Õhtul vaatasime kodus veel tantsufilmi nimega "Pina".
Pühapäev
Ärkasime kell 9. Sõime juustuvõileibu, jõime kohvi ja vaatasime Pina lõpuni. Kuna Eline õpib ajalugu, siis vaatsime ka sellist harivat filmi nagu "Laulev revolutsioon". Lõpuks oli ikka naljakas küll kuidas lihtsalt IGAL POOL lauldi. Läksime lõuna ajal parki peesitama ning kella 4 ajal saatsin Eline rongile. Ise pidin jalgrattaga AH-sse minema, et osta midagi õhtusöögiks. Aga naljakas on see, et pühapäeviti avatakse superkmarketid alles kell 16, nii et pidin aega umbes 7 minuti jagu parajaks tegema, sest ei tahtnud ukse taga oodata. Läksin siis jõeäärde ning tegin pilti.
 |
| Autosild üle jõe nimega Waal |
 |
| See täpike on soojaõhupall |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar