Minu Holland: Kus nüüd aeg siis lendab

September sai nüüd läbi.

On olnud päris kiire ja tore kuu.

Nimelt kuu alguses oli meil projekti nädalavahetus Nijmegenis, kus sai päris palju toredaid asju ära otsustatud.

Käisin hollandi keele tundides jõudsalt.

Kandideerisin nii mitmele tööle, et numbrite lugemise järg läks käest ära. Sain mõned vasted ning pidasin telefonis maha hollandi keelse vestluse.

Käisime Coldplay kontserdil.

Käisime Eestis.

Panen nüüd üles rodu pilte ja mõned jutukesed nende juurde.

Matu ja Kadri

August lõppes sellega, et Kadri läks Uus-Meremaale. Juba ammu teada, et ta läheb sinna läbi Amsterdami ja eks me siis otsustasime Matuga, et lähme tsillime temaga mõned tunnid lennujaamas ja puhume juttu. Ostsin endale rongide päevapileti (müüakse vaid teatud perioodidel, vedas mul) ning sain siis igast rongidega päev läbi ringi sõita.

Kõigepealt võtsimegi suuna siis Schipoli lennujaama. Kadri lend jäi hiljaks ja kõik jäi hiljaks ja me ootasime ja ootasime ja siis lõpuks jõudis ta ikka kohale. Oli peaaegu pühaviha täis, et Estonian Air tund aega hilines lihtsalt. Aga me siis saime ilusti aega veeta ja jutustada. Ilmselgelt oli meie külastus liiga lühike, sest jutt üldse otsa ei saanud. Kinkisme Kadrile "päeviku" ja naersime selle üle nagu hullumeelsed keset Kadri lennu järjekorda.

Muidu selle pildiga, kus on Matu ja Kadri on naljakas lugu. Hakkasin siis pilti tegema ja mul ekraan ei töötanud. Tegin siis kaamerale restardi, aga mitte midagi. Tulin siis hea mõtte peale, et lülitan telefoni korraks välja ja siis uuesti sisse. Naljakaks muutus olukord siis, kui pidin sisestama oma PIN koodi. Muidugi ei olnud ma suve jooksul kordagi oma telefoni välja lülitanud ning mul ei olnud õrna aimu ka, et mis mul see kood võiks olla.

Matu ja Eline

Järgmine peatus oli meil aga Leidenis, kus saime kokku Elinega. Esimese asjana läksime siis mobiili poodi, et teada saada mu PIN kood. Õnnestus edukalt! :)

Elinega me siis jalutasime natuke Leidenis ja rääkisime juttu. Oh, ta on ikka tore ning väga hea vestluskaaslane. Ei mäletagi, mitu tundi me seal olime, aga mingi hetk me siis jätkasime Matuga oma teekonda.

Kuna olime juba läänerannikul, siis otsustasime, et vaatame selle Põhjamere siis ka üle. See on siis koht nimega Zandvoort aan Zee.

Seal oli ilus suur rand, mis oli märgistatud numbritega. Ehk siis orienteerumine käis selle järgi, et sa oled näiteks number 19s rannas jne. Vesi oli külm ja inimesed ujusid. Ja mis oli veel huvitav (kahjuks pilti ei ole), et seal sai laenutada tuule varju. Selline poolkaarjas asi.

Mis oli veel huvitav, oli metalli-detektoriga mees. Kõndis mööda randa ringi ning otsis metalli! :D

Me igatahes istusime rannal ja tsillisime niisama. Päike paistis ja päris soe oli. Meel oli hea ning tuul paitas nahka.

Allpool siis paar ilusat pilti ka sellest! :)

Matu perekonnanime kodu

Pärast rannal peesitamist asusime rongiga Amsterdami poole teele. Seal ootas meid üks missioon. Olen Amsterdamis juba paar korda käinud, aga siiamaani oli linn mulle jätnud väga turistiliku mulje. Väga palju rahvast, väga palju turiste ning üldse mitte mingi elamislinn. Küll aga muutus mu arvamus natuke nüüd viimase korraga. Nimelt meie missiooniks oli leida üles "Matthijsi tänav". Mitusada aastat tagasi hüljati Matu vaar-vaar-isa väikeses korvis. Keegi ei teadnud temast midagi ning oma perekonna nime sai ta selle tänava järgi, kus ta leiti - Overhaalsgang. Ehk siis Matu perekonna nimel on suht eriline ajalugu ja seda tänavat me otsima läksimegi. Leidsime selle suht kerge vaevaga tänu GPS seadmele ning tegime siis palju pilte muidugi.

Aga mis puutub Amsterdami, siis terve selle aja olime kesklinna melust eemal. Amsterdam muutus läbi mu silmade palju paremaks paigaks. Kõik oli nii vaikne ja ilus. Mitte ühtegi turisti. Mitte ühtegi inimest, kes sulle tänaval midagi müüa tahaks. Kõik oli nii hea ja meeldiv. Selline Amsterdam võiks mulle isegi meeldida! :)

A'dam

Siiski tahtsime natukenegi A'dami melu tunda, siis tagasi läksime mööda suvalisi tänavaid. Väga suurde melu punkti me siiski ei jõudnud, aga ilusad A'dami majad ja paar kanalit nägime ikka ära! :)

Oma õhtusöögi sõime Burger Kingis, nagu korralikule reisimehele kohuseks. Tagasi koju hakkasime 6-7 ajal sõitma. Poole tee peal Utrechtis tuli Roald ka rongi. Pidime veetma paar toredat tundi AEGEE-Nijmegeni koosviibimisel. Need mõned tunnid olid tõesti toredad. Mäletan, et üks hetk me lihtsalt naersime nii palju, et hakkas lausa piinlik, et nii palju naerame. Roald on nii tore.

Poolteist nädalat hiljem (6. september) oli jälle reisimise päev. 9 kuud tagasi sain endale jõulukingituseks Coldplay kontserdi pileti ning see päev oli LÕPUKS kätte jõudnud. Kuna mul oli jällegi rongide päeva pilet muretsetud, siis asusin juba hommikul teele, et natuke Utrechtis Siiri ja Maartjega tsillida.

Läksin siis rongi peale kell 10 ning pidin kohale jõudma kell 11. Poole tee peal (tegelt 2 peatust ennem Utrechti) jäi rong seisma. Mingi mees küsis mu käest, et kas see rong läheb Utrechti. Nõustusin, sest mingit teadet ei olnud ju, et see ei peaks sinna minema. Seisime siis kuskil keset metsa 5 minutit ja siis hakkas rong tagasi Nijmegeni poole sõitma. Mõtlesin, et äkki peatub korraks peatuses ja siis vahetab rada ning sõidab ikka Utrechti poole. Aga ei. Uued inimesed tulid peale ja see rong päriselt sõitiski nüüd Nijmegeni. No sinna ma ju minna ei tahtnud. Tulin siis järgmises peatuses maha ning ootasin järgmist rongi. Jõudsin Utrechti tund aega hiljem kui olin plaaninud. Helistades Matthijsile sain teada, et vahetult ennem seda kui mina Utrechti pidin jõudma oli keegi rongi ette hüpanud ning nad siis koristasid raudteed. Seda, miks rong tagasi Nijmegeni hakkas minema ma kahjuks ei tea.

Siiri kodu boks

Igatahes jõudsin siis lõpuks Siiri juurde. Siiri elab naljakas kastis, mis alguses oli päris hirmus. Tuba on tal tegelikult päris ilus ja maja kõrval määgisid lambad. Siiriga saime siis mõnusad vestlused maha peetud. Käisime ka kuskil välistudengitele mõeldud organisatsioonide laadal. Korjasime mõlemad palju tasuta asju. Mina tegin nägu nagu ma õpiks ka seal! Tuli hästi välja! :D

Siiri ja tema naeratus

Lahe oli veel see, et AEGEE-Utrecht parajasti promos ennast ehk siis sain Roaldiga natuke tsillida ja ka muude inimestega juttu puhuda. See oli päris tore!

Pärast sain linnas veel Maartjega kokku. Temaga istusime kanali ääres ning jõime head õlut. Sai jällegi mõnusasti aega veedetud. Kell 5 pidime olema rongijaamas, kus ootas meid Matthijs. Utrechtist võtsime suuna Den Haagi poole, kus siis pidigi toimuma Coldplay kontsert.

Den Haagi jõudsime me kell 17.50. Kontserdipaik asus kuskil 500-600m rongijaamast. Ehk siis mõtled küll, et läheb kiirelt, aga ei. Lõpuks lava ette jõudsime 18.30. Lava oli suur ja äge, ilma katuseta ning ilm oli ilus. Kuna seisime päris hea koha peal, siis sinna me jäimegi seisma kuni Coldplay lavale tuli. Vahepeal olid veel 2 soojendusesinejat. Üks neist oli Charli XCX. Arvatavasti oli ta Suurbritanniast, seda võiks arvata tema aksendi järgi. Igatahes oli see päris halb. Ta tõmbles laval väga imelikult ning laulud ei olnud ka just kõige paremad. Keegi väga ei plaksutanud laulude vahele. Kõige suurema aplausi sai ta siis, kui ta ütles: "aitäh, ma nüüd lähen"! Järgmisena tuli soojendama "Marina and the Diamonds". Ta oli natuke haige ning vabandas ka selle pärast. Tema muusika oli juba natuke rohkem talutavam, kuigi samamoodi.. ta liikus natuke veidralt. Kahjuks ma väga tema lugusid ei nautinud, sest ta trummar oli põhimõtteliselt Hitleri koopia. Nii ma siis seal seisin, vaadates kuidas Hitler trumme mängib.

Kui kell sai 9, siis lavale tuli umbes 20 meest, kes kõik hakkasid asju ümber seadma. Mõned ronisid kuskil 10-15 meetri kõrgusele, et järgnevad 2 tundi käsitsi suurte prožektoritega valgustada. Selline proffessionaalsus!

Taevast langeb rõõmu

Ja siis oligi see käes! COLDPLAY tuli lavale! Kõik algas nii imeliselt ja nii hoogsalt ja nii hästi. Heli oli suurepärane, valgustus oli suurepärane, video oli suurepärane ja Coldplay oli lihtsalt vapustav. Iga detail oli läbi mõeldud. Lihtsalt nii hea ja kvaliteetne.

Kolmanda loo ajal lasti kahuritest väikeseid paberi tükikesi Coldplay lugude teemalisi. Mitte midagi ei olnud näha.. vaid taevast lendavad tükikesed. Oh see tunne oli nii lahe! Olime Matuga nagu väikesed lapsed kommipoes. Laulsime nii kõvasti kaasa, et üks hetk me ei saanud üksteisega enam rääkidagi, sest häält ei olnud. Kontserdil oli 70 000 inimest ja mingi hetk ma arvan, et umbes KÕIK lihtsalt laulsid kaasa. See oli nii võimas! Ma ei kujuta ette, mida bänd võis nendel hetkedel tunda.

Ükshetk läks bänd ära korraks ning rahvas hakkas lihtsalt omavoliliselt laulma. Appiiiii, nii lahe lihtsalt!

Nii lähedal olimegi

Kokku oli neil siis 3 lava, kus nad laulsid. Siis kui neil novembris tuur läbi saab, siis tuleb välja ka Coldplay film sellest tuurist. Ma arvan, et tuleb see väike väljaminek teha ning see endale muretseda. Muidu ei ole ikka korralik fänn. Ja üldsegi ma arvan, et iga korralik inimene, kellele meeldib Coldplay peaks kord elus (või mitu korda) nende kontserdile sattuma. See oli ikka nii hea. :)

Kontsert lõppes 22.45 ning meie viimane ning ainus rong läks 23.52. Meil oli tund aega, et kõndida see 500-600 meetrit, aga kui su ees on 70 000 inimest, siis sa võid ette kujutada, kui palju aega see kõndimine võttis. Lõpuks me jõudsime rongijaama ette 23.30. Seal oli nii palju rahvast. Põhimõtteliselt ma arvan, et kuskil 80% sellest massist tahtis rongide peale saada. Selle tulemusena lasti inimesi jaama sisse gruppide kaupa. Mõtlesime, et äkki jääme nii rongist maha.. õnneks ei jäänud.

Saime isegi rongis istuma. Rong muidugi hilines välja sõiduga, sest see ootas veel viimaseid inimesi. Lisaks hilinemisele arvas rongijuht, et kindlasti on kõigil väga palav ning puhume siis terve tee külma õhku. Kuna päev oli soe, siis minu riide varustus oli vägagi napp. Ehk siis terve kolm tundi me külmetasime seal rongis. Kui lõpuks kell 2 kohale jõudsime Nijmegeni, siis oi kui külm veel õues oli. Mõtlesin, et oligi suht Cold(play) elamus! :D

Koju jõudes võtsime mõlemad C-vitamiini ning küüslauku ning hommikul olime mõlemad korras. Jumal tänatud!

Projekti meeskond

Aga ega siis puhata ometi ei saanud. Tulevaseks nädalavahetuseks oli meil plaanitud projeki koosolek. Nimelt alustasime me üle-Euroopalist projekti nimega "Health4Youth", mis siis teavitab tudengeid tervislikest eluviisidest väga ägedal moel. Mina olen siis selle projektijuht, jee jee.

Tulemas oli töökas nädalavahetus, sest pidime otsustama vägagi palju asju. Töötasime laupäeval terve päeva usinasti ning ka pool pühapäeva. Reede õhtul tsillisime niisama ja tutvusime üksteisega.

Nüüd on meil plaanid vaikselt paigas ning tegutsemist tuleb aina juurde. See on täiega äge ning kõik on siiamaani vägagi motiveeritud.

Mis on veel lahe, et see projekt on avatud ka niisama tudengitele üle kogu Euroopa. Ei pea olema AEGEE liige, et osaleda. Nii et sõbrad, kes huvitatud, siis tõenäoliselt tuleb ka Tartus mingi üritus, kuhu siis ma teid kõiki niikuinii kutsun! :)