Kultuuriline mõistmatus vol 1

Elades võõras ühiskonnas tuleb ikka ette hetki, kus põhiküsimuseks saab "miks te nii teete?". See on ka minu üks peamisi küsimusi Matule. Paned ju tähele, et tehakse asju teistmoodi kui kodus ning mina tahan ikka mõista, et miks inimesed teevad nii või naa. Usun, et igal asjal on tekkelugu ning austusest kultuuri vastu tahan pigem aru saada kui niisama nalja teha. Olen endale päris palju asju üles täheldanud ning on aeg hakata neid märkusi ka jagama. Olen üritanud ka kohalike sõprade käest uurida, et miks on asjad täpselt nii nagu nad on, ning olen saanud muidugi ka mõned vastused. Kuna ühiskond on väga mitmekesine, siis ma suuri üldistusi ei julge teha. Ütleme siis nii, et kõik need tähelepanekud tulenevad minu ümbrusest ning minu kogemustest. Kui sõbrale edasi räägid, ära tee julmi üldistusi! Igaks juhuks!

Langevad lehed

Sügisel lähevad puud magama ning lehed langevad. Eestis on kombeks lehed ära koristada. Minu arvates on isegi patt enda aeda lehed laiali jätta, sest see on kole ja siis "naabrid võivad halvustavalt vaadata". Mulle riisumine meeldib, see on nagu muru kammimine. Hollandis on teistmoodi, vähemalt minu tähelepanekute kohaselt.

Siin langevad lehed palju hiljem kui Eestis, sellegipoolest nad langevad. Detsembri alguses pannakse erinevate tänavate nurkadele nelinurkne võre püsti, kuhu siis saab oma lehed viia. See kogus lehti, mis nendesse võredesse jõuab on ikka naeruväärselt väikene võrreldes lehtede hulgaga tänavatel. Mis siis saab langenud lehtedest? Mitte midagi. Need lihtsalt jäävadki tänavale. Kõige "toredam" on kõva tuulega, kus lehed hakkavad ringi lendama ning keeriseid teevad. Järgmine toredus on tänaval kõndida (või siis posti vedada) nende libisevate märgade lehtede peal. Ei mäletagi kui mitu korda olen napilt püsti jäänud.

Igatahes mõni üksik koristab enda maja eest lehti ning viib need sinna võresse. Ülejäänud lehed pole mitte kellegi omad ning mitte kedagi ei huvita. Naljakas on see, et enamus maju näevad seest väga ilusad välja, ikka suured telekad, uhke mööbel, vinged vidinad - aga maja esine näeb välja nagu pimedad elaks seal. Uurisin Matu käest ka, et mis värk sellega on. Ta ütles vaid, et "lehed mädanevad ju ära" ning seda pidavat pea kõik siin mõtlema. Väga üllas mõte, kuid kas tõesti bioloogia tunnis pole kõik käinud? Kui kiiresti need lehed seal asfaldi peal küll mädanema hakkavad? Ja kui mädanevadki, kas siis rõve ei ole käia mädanevate lehtede peal? Ses suhtes, et alguses on jah tore ja ilus, sest lehed on ju värvilised. Kuu aja möödudes on kõik lehed pruunid ja lögased. Ärge saage minust valesti aru, lehed ei uputa tänavat. Küll aga on neid piisavalt, et see silmailu häiriks.

Ükspäev olin tööl ning maja eest sõitis mööda väike tänavapuhastus auto. Mõtlesin, et "jess, lõpuks koristatakse tänavad ära!", kahjuks oli mu õnn üürike. See oligi auto, mis sõna otseses mõttes pesigi tänavat. Maas oli mitu kilo tammetõrusid ning see auto lihtsalt pesi nad puhtaks. Küll nendel tõrudel oli hea päev!

Nagu eelnevast võib aru saada, siis see on natuke häiriv. Kõik majad on nii ilusad, teed on korras, autod on puhtad.. ja siis tänaval vedelevad poolmädad lehed. Imelik, kas pole?

Tähelepanek number 2: Sünnipäevakalender

Kas sina pead oma sõprade/tuttavate sünnipäevi meeles? Kas kasutad selleks facebooki või on sul kalender? On sul taskumärkmik või midagi seina peal? Minu kodus on emme kõik sünnipäevad üles kirjutanud ning nii kaua kui ma mäletan on see alati olnud külmkapi peal.

Ma olen käinud päris mitmetes majades ning neid kõiki seob üks asjaolu. Nimelt olenemata inimeste vanustest, kes seal elavad - esimese korruse tualetist võid sa üpris kindlalt leida kalendri inimeste sünnipäevadega.

Kalender tualetis (Allikas: Google)

Kuidas see võimalik on? Kas see on mingi teadmus, mis levib edasi kõikides hollandlastes? Või kas keegi kunagi õpetas ja kõik teevad seda? Või kõik hollandlased leiavad, et see on hästi loogiline tegu, sest sa kasutad ju tualetti iga päev? Ma uurisin seda ka oma sõprade käest. Leidsin ühe perekonna, kus kalender on külmkapi peal. Kombe päritolu kohta uurides sain teada, et vanaemad/-isad on juba nii teinud. Ju siis õpiti neilt. Igatahes mind on see ikka päris muigama ajanud. Samas on ju tore, et sünnipäevasid meeles peetakse.

Arvan, et kultuuriliste mõistmatuste alguseks piisab kahest näitest. Mul on neid veel. Aga seniks, mis sa arvad nendest kahest asjast?