New York - Central Park

Ärkasime hommikul jälle varakult, sest kell 10 oli meil plaanis 2-tunnine Central Pargi tuur. Mõtlesime küll, et huvitav, millest meile ühe pargi kohta kaks tundi räägitakse, aga pean ütlema, et minu jaoks oli see võibolla üks lahedamatest asjadest, mida me teha otsustasime.

Lahkusime kodust jälle kella 9 ajal hommikul, et siis kell 10 olla Central Pargi kagu poolses nurgas. Ilmselgelt ei osanud me vahemaad hinnata ning sinna jõudmine võttis palju kauem aega. See aga tähendas, et me pidime niipea jooksma hakkama kui metroost välja saime. Kuna mulle täiega meeldivad sellised inimeste vahelised jooksmised, siis ma ei pannud seda pahaks. Lihtsalt lootsin, et me tuurist maha ei jää. Õnneks rääkis meie giid umbes 20 minutit kohapeal ning meie 5-minutiline hilinemine ei olnud üldse hull.

Giid oli täiega äge umbes 32-aastane mees, hipster prillide ja 3-päevase habemega. Ta rääkis täpselt nii nagu mina oleksin rääkinud. Ta oskas täiega hästi lugusid rääkida ning õigeid asju rõhutada. Kokkuvõttes, ta oli ütlemata lahe! See kõik (et ta ise lahe ja oskas lugusid rääkida) panigi mind seda tuuri nautima. Arvatavasti ei ole üllatuseks, et mulle täiega meeldivad erinevad huvitavad faktid, kuidas asjad on tekkinud ja arenenud. Ei pea olema geenius, et ära arvata, et see giid pakkus nii palju huvitavat informatsiooni, et ma olin pidevas õnne-pilves, sest kõik oli lihtsalt nii hariv. Aga aitab nüüd sissejuhatusest ja asume siis asjade kallale, et mis ma siis teada sain?

Plaza hotell asub kohe Central Pargi kagu nurgas (5nda avenüü ja 59nda tänava nurgal). Ehitati see umbes sajand tagasi ning juba siis oli ühe öö hind seal väga-väga kallis. Korruseid on tal 19 ning tol ajal peeti seda pilvelõhkujaks. Fuajee kujundus on täpselt samasugune nagu 100 aastat tagasi!

Samuti said Plaza eest alguse New Yorgi kuulsad kollased taksod. Nimelt kui tulid ilma "hobusteta kaarikud", siis alguses muidugi olid rikastel inimestel oma "hobuseta kaarik" ning nad said sellega ringi sõita. Kuna tegu oli nii uudse asjaga, siis muidugi tahtsid tavalised inimesed ka sellest osa saada. Selleks, et aru saada, milline kaarik on kellegi oma ning milline on vaba, leidsid kaarikute omanikud lahenduse - nad värvivad vabad kaarikud need kollaseks! Plaza eest lahkuski esimene kollane hobuseta kaarik ehk auto ning New Yorgi kuulus kollane takso oli loodud.

Samuti on Plaza hotell kuulus ka mitmetest erinevatest filmidest ning eriti just "Shermani sviit". Näiteks "Üksinda kodus 2", kus Kevin on üksinda New Yorgis. Siis ta ööbib just Shermani sviidis, mis siis lõpuks selle toreda mänguasjapoe omaniku Duncani poolt kinni makstakse. Shermani sviiti mainitakse mitu korda filmis "American Hustle" (mis see eesti keeles oli? Ameerika Afäär?). Esimest korda kasutas Plaza hotelli enda filmis "North by Northwest" (1959) Alfred Hitchcock. Samuti on mitmetes New Yorgis toimuvates teleseriaalides viiteid Plazale - 2 Broke Girls, Sex and the City jne. Ehk siis väga põneva ajalooga hotell!

Plaza hotell

Central Park loodi selleks, et inimene saaks tulla linnamürast eemale. Alguses ta nimi ei olnud üldse "Keskmine park", sest ta ei olnud üldse keskel. Linn asus lõunas (seal kus Wall St jms) ning park oli põhjas. Kui mõelda, et see on väga looduslik koht, siis tegelikult ta seda ei ole ehk siis see park on täielikult inimese kätetöö! Looduslikult ei kasvanud seal puud vaid tegemist oli põllumaadega. Giidi jutluste järgi on see park kui organism, mille eest tuleb hoolt kanda. Kõik puud on sinna istutatud ükshaaval (seetõttu võttis pargi loomine ka mitu aastat aega) ning pargis käivad koguaeg heakorra tööd. Pargi loomisel tuli päris palju aluskivimit (bedrock) lõhkuda, sest kogu Manhattan asub ühe väga-väga tugeva kivimi peal. Tänu sellele kivimile saab New York ka endale selliseid pilvelõhkujaid lubada. Terve park on inimestele avatud, välja arvatud üks ala, mis on väga paljude lindude pesitsemise kohaks. Pidavat seal ka väga haruldasi linde olema.

Pargil on ka oma organisatsioon, millele saab teha annetusi. Hetkel ei tasu pargile annetusi teha, sest just hiljuti annetas keegi mees pargile 12 miljonit dollarit. Vast saavad nad sellega nüüd mõnda aega hakkama. Kui sa annetad pargile vähemalt 100 000 dollarit, siis sa saad endale ühe pingi. Pingile pannakse ka silt, et kelle pingiga tegemist on. Paljud pingid on pühendatud kellegi mälestuseks. Õnneks leidub ka loomingulisi inimesi, kus pingil saab istuda vaid siis kui räägid võõraga juttu või kallistad kedagi või teed kõhulihaseid.

Marge pink

Kui sa aga annetad pargile miljon dollarit, siis sa saad võimaluse nimetada üks pargi osa enda tahtmise järgi. See, et ühe osa nimi on "Strawberry Fields" ei ole juhus. Nimelt on tegu Yoko Ono annetusega ning John Lennoni mälestuseks on siis see osa pargist (2,5 aakrit ehk 10 000 ruutmeetrit), mis asus tema elukohast üle tee maasikaväljadeks nimetatud. John Lennoni teema juurde tulen ma veel tagasi.

Pargi disainer oli maastikuarhitekt Frederick Law Olmsted, kes ei olnud varem elus ühtegi parki disaininud. Pärast Central Pargi edu, oli ta kõige populaarsem pargi tegija üldse ning üle kogu USA on mitmed kuulsad pargid just tema poolt tehtud.

Pargis on 33 silda, mis kõik on loodud erinevate arhitektide poolt. See on näiteks sild, kuhu minnakse abielludes, et pilti teha. Ja üleüldse on mõned sillad seal päris kuulsad ning mitmetes filmides muidugi kasutatud.

Abiellujate sild

• Pargist läheb läbi 4 autoteed. Küll aga on need madalamad kui park ning inimeste müra keskel väga palju auto müra ei tohiks kuulda.
• Pargis on ka loomaaed ning Donald Trumpi uisuväli.
• Pargis on ka karusell, mis on samuti kuulus erinevatest filmidest.
• Kuigi park on mõeldud linnamelust eemale saamiseks ja orientatsiooni eksitamiseks, siis päris ära eksida ei ole võimalik, sest paljude tänavalaternate küljes on silt, mis näitab, mis tänava juures parajasti ollakse.
• Vanasti oli töölisklass alllinnas ning parki tulemise pidid nad pikalt ette planeerima. Oli ju vaja hobusega tulla ning võttis see aega mitu tundi, et kohale jõuda. Paljudele töölisklassi peredele oli see liiga suur väljaminek.
• Kuna töölisklass oli alllinnas, siis jõukad kolisid pargi äärde. Sellest ka kuulus ja kallis "Upper East Side". Tervet kogu parki ümbritsevad umbes sajand tagasi ehitatud kallid elamud.
• Kui elamine läks kallimaks (19ndal sajandil), siis inimesed avastasid, et pargis saab tasuta elada. Ehitasid nad oma hütid püsti ning iga laupäev politsei põletas need maha, et mitte innustada sellist tegevust.
• Mingi hetk ei olnud park nö kellegi oma (ehk keegi ei võtnud vastutust?) ning kuritegevus hakkas vohama. Park oli räämas ning õhtusel ajal väga ohtlik. Kuna New York ei saanud väga hakkama, siis parki toetas rahaliselt ka USA valitsus. Park sai korda ning tänapäeval on seal isegi oma politseiüksus, sest noh, see park on nii suur lihtsalt!

Jõudes tagasi John Lennoni teema juurde.

Nimelt on läänepoolses ääres elamu nimega "Dakota". Kui seda hoonet ehitati, siis selle ümber laiutas tühjus ning põllumaad. Reklaamiti seda kui "nädalavahetuse eemalesaamine". Kuna see oli nii kõrgel põhjas võrreldes ülejäänud linnaga, siis inimesed viskasid nalja, et see on nii kaugel nagu "North-Dakota". Omanikul oli huumorisoont ning ta nimetaski oma elamu Dakotaks. Hoone on kirjas ühistuna ehk siis nii palju kui sellel on elanikke, on sellel ka nö omanikke.

Dakota - pildi pealt näha kui üksik ta oli. Samuti pool giidi.

Selleks, et sinna elama saada, pead sa kõikidele seal majas meeldima. Üldiselt muusikuid ei taheta, sest nad ju teevad lärmi. Küll aga elab seal U2'st tuntud Bono. Tema sai sinna puhtalt sellepärast, et ta on ju "humanitaar", ehk siis võitleb vaesuse ja ma ei tea mille vastu.

70ndatel kolisid sinna majja ka John Lennon ja Yoko Ono. Sisse said nad oma "maailmarahu" levitamisega, mitte muusikutena. Neil peaks isegi kaks korterit selles majas olema ja Yoko Ono vist elab endiselt seal. Kahjuks sai selles majas elamine John Lennonile saatuslikuks. Nimelt selle maja sissepääsul (pildil seal kangi all) sai ta 8. detsembril 1980 endale 5 kuuli selga . Tema tapja oli päeval varasemalt talt autogrammi küsinud, sest ta lõi põnnama (või oli liiga palju inimesi ümber?). Rahunemiseks läks ta karuselli kõrvale pingile istuma. Inimesed märkasid seda kahtlast meest, kes nende lapsi vaatas ning mõtlesid, kas kutsuda politsei või mitte. Kahjuks otsustasid nad politseid mitte kutsuda. Tapja kogus julgust ning pea kell 11 õhtul läks ja mõrvas John Lennoni. Seejärel jäi ta äärekivile istuma ning politseid ootama. Tänase päevani on ta vanglas ning keeldub tingimisi vabastamisest.

Aasta pärast John Lennoni surma andis Yoko Ono välja plaadi "Season of Glass", mille albumikaanel on John Lennoni verised prillid. Suhteliselt õudne, aga samas väga võimas sümbol!

Dakota ees üle tee ongi "Strawberry fields" John Lennoni laulu järgi. Samuti on seal mosaiik "Imagine", mis on vaikuse koht, kuhu sünnipäeval ja 8. detsembril inimesed kogunevad laule laulma. Giidi jutu järgi pidi see mosaiik ka üks kõige rohkem pildistatud kohti New Yorgis olema.

Kujuta ette!

Sellise tooniga lõppeski meie tuur. Ei olnud just kõige lõbusam, aga mis teha, kui selliseid hulle maailmas on. Kui tekkis huvi, siis Wikipediast saab alati juurde lugeda Central Pargi või John Lennoni või Plaza jne kohta. Kuna see postitus on juba päris pikk, siis ülejäänud päevast kirjutan eraldi postituses.

Et postitus ei lõppeks nii süngelt, siis siin on ilus pilt New Yorgi siluetist vaadatuna pargist. Loodan, et leevendab süngust!

Panoraam