New York - algus

Ühel toredal ööl novembris tabas ühte lennupiletite veebisaiti ebaõnn ning kõik piletid üle kogu maailma olid märtsiks naeruväärselt madala hinnaga. Matu haaras härjal sarvist ning niimoodi, me saimegi endale kaks piinlikult odavat piletit otselennuga Amsterdamist New Yorki. Kuna pileti hind oli tõesti odav (ei julge siia isegi kirjutada kui vähe seda oli), siis ei uskunud isegi juba lennukis istudes, et ma päriselt nädalaks ajaks hoopis teisele mandrile sõidan. Nüüd, kodus tagasi olles ning telefonist pilte vaadates võin öelda, et ma päriselt käisin seal ära!

Asusime juba pühapäeva (02.03.2014) õhtul teele. Kuna lend oli varahommikul ning rongiga Nijmegenist poleks me kuidagi õigeks ajaks jõudnud, siis veetsime öö Maarja ja Jacobi juures Hilversumis. Veetsime koos mõnusa õhtu. Kuna meil kõigil oli varajane äratus (kes tööle, kes New Yorki), siis pikka pidu ei olnud ning kella 11 paiku olimegi juba voodis. Öösel ma väga hästi ei maganud, sest reisiärevus oli suur. Muidugi ma kartsin, et me ei ärka õigel ajal üles või jääme rongist maha. Seetõttu nägin ka selliseid asju unes ning olin iga tunni aja tagant ärkvel, et kella vaadata. Õnneks ärkasime ilusti õigel ajal ning lahkusime vaikselt.

Lennujaamas oli üpris mugav tsillida, sest esiteks oli tasuta wifi ning teiseks oli meil vaade kaugelt-kaugelt maanduvatele lennukitele. Täiesti uskumatu, milline liiklus Schipholi lennujaamas on! Korraga ootas õhus maandumist vähemalt 6 lennukit ja nii koguaeg (või vähemalt kogu see poolteist tundi, mis me seal istusime).

Oodates lendu (mitte Godot')

Turvaväravad olid kohe lennukisse mineva värava kõrval, mis oli üpriski mugav. Muidugi pidime me läbima ka tavapärase küsitluse, et miks me lähme USA'sse jne. Minult küsiti eriti vastikult, et kas mul on Hollandis elamisluba (halloo? Euroopa Liit?), siis taheti näha mu Hollandi juhiluba (muidugi mul ei ole seda), siis taheti teada, et mida ma üldse Hollandis teen. Lõpuks oli mul närv jumala koos, sest ametnik-naisterahvas pani mu juba endas kahtlema. Õnneks läbi ta meid laskis ning sõit võis alata!

Meie lennuk

Kuna check-inni tehes ei saanud me endale kahjuks kõrvuti kohti, siis alguses istusime me eraldi. Kuigi minu kõrvale istus üpris nägus noormees, siis leidsin, et ei taha ikka nii pikalt kuskil üksinda tsillida. Seetõttu orgunnisime Matu kõrval oleva tüdruku minu kohale ning saimegi kõrvuti istuma.

Lennukis oli 7 istet ühes reas (2+3+2). Meie istusime keskel selles kolmeses. Kahju oli natuke, et aknast välja ei saanud vaadata, samas elasime üle. Pärast lendu tõusmist pakuti meile kohe juua (vett, mahla, karastusjooke, kohvi, teed) ning natukese aja pärast süüa. Maitses see üllatavalt hästi. Terve lennu jooksul pakuti koguaeg juua. Jõin päris palju vett, sest noh see on tervislik. Ennem maandumist saime veel ühe kerge eine.

Lennuki toit

Lend kestis meil siis natuke üle 8 tunni. Lendasime üle Dublini, Islandist mööda ning üle Gröönimaa lõuna osa. Pärast veel natuke Kanadat ja siis Newarki lennujaama, mis asub Manhattanist läänes.
Lennuki keskmine kiirus: 800-900 km/h
Keskmine temperatuur õues: -54C
Keskmine kõrgus: 9000-11000 meetrit (mandri kohal kõrgem)

Igal inimesel oli muidugi enda väike ekraanike, kus sai kas muusikat kuulata, filme vaadata või siis lennutrajektoori jälgida. Ma vaatasin ühe filmi, paar seriaali, natuke lennutrajektoori ning unenägusid (ehk magasin).

Minu ekraanike (üpris väike teine)

Maandumine läks muretult ning ees ootas meid järgmine "küsitlus", et miks me ikka Ameerikamaale tahame minna. Kusjuures juba lennukis pidime ära täitma tolliameti paberi, et kas me toome miskit endaga kaasa. Igatahes lennujaamas suunati mind ühte punkti ja Matu hoopis teise. Mees-ametnik küsis, et kellega ma reisin (näitasin Matu peale), miks me koos ei reisi (sest mind suunati siia ja tema sinna), mis on reisi eesmärk. Andsin enda kõik sõrmejäljed ning silmadest tehti ka pilti. Läbi ma saingi ning läksin kohvrit ootama.

Matul nii hästi ei läinud. Kuna ta mainis, et ta on õpilane, siis sai ta enda peale päris ristküsitluse: kuidas sa seda reisi finantseerid? Kas su vanemad ka sind toetavad? Mis tööd nad teevad? Palju nad palka teenivad? Palju sul raha kaasas on? jne. Lõpuks sai ta ka ikkagi läbi. Kuna me võtsime endale näksimiseks porgandeid kaasa, mis meil lõpuks kõik alles jäid, siis Matu pidigi läbi tolli minema ning 6 porgandit deklareerima. Matu sai küsimusi nagu, miks sa tood porgandeid USA'sse?

Edasi ootas meid minek enda majutuskohta, mis asus teisel pool Manhattanit. Kui keegi kaardi pealt järgi tahab vaadata, siis piirkonna nimi oli Bushwick. Majutuse olime endale saanud Airbnb kaudu. Kes ei tea, siis see on veebileht, kuhu inimesed saavad oma ülearused toad, korterid, majad üles panna ning reisivad inimesed saavad odavalt endale vajalikuks ajaks siis sobiva koha rentida.

Muideks, õues oli mingi -8 kraadi, mis meie jaoks tähendas 15 kraadist temperatuuri vahet. Ütleme nii, et natuke hakkas küll külm näpistama bussi oodates.

Kuna soodsalt reisimine on alati meie jaoks prioriteet (võibolla isegi eesmärk omaette?), siis otsustasime võtta tavalise bussi rongijaama (pilet 1,50$). Spets turisti transport oleks olnud 5.50$. Rongijaamast võtsime PATH rongi (2,50$) ning sealt juba metroo (ühe korra pilet 2,50$, nädala pilet 30$, mille me endale ka ostsime) J enda peatusesse Halsey street. Kuigi PATH rongi ja metroo peatuse vahel oli ainult paar tänavat siis muidugi me suutsime ära eksida. Küsisime ka teed, aga me ei sanaud päris täpselt aru, mida meile öeldi. Pärast kolme tundi seiklemist olimegi rõõmsalt oma ajutise kodu ukse taga.

Saime majutajalt natuke infot ning pärast lühikest puhkust asusime teele tagasi linna, sest oli ju vaja siiski õhtust kuskil süüa. Otsisime ühte kindlat Hispaania tapase kohta, kuid kahjuks magasime lootusetult oma peatuse maha (pigem metroo ei peatunud seal) ning hakkasime suvaliselt uitama. Lõpuks istusime maha ühte tavalisse ameerikalikku diner'isse ning saime kõhud täis. Toidust ma praegu väga ei räägiks, sest kõik, mida me sõime väärib eraldi postitust.

Uitasime pärast veel natuke ringi ning läksime koju tagasi. Kell 9 õhtul olimegi tagasi kodus ning kukkusime väsimusest kohe pikali ning ennem järgmist hommikut olime väsimusest kontaktivõimetud.

Edasi ootasid meid mitmed elamused!