Juba üle kuu aja tagasi otsustas Matu hakata tõsisemalt eesti keelt õppima. Nimelt sai ta jõuludeks toreda õpiku ning oligi viimane aeg sellele kasutust leida. Tugevaks motivatsiooniks oli ka 2-nädalane puhkus, mille me juuni lõpus Eestis veedame. Eesmärk on mu vanematega vähemalt 10-minutine vestlus maha pidada. Ma olen veendunud, et see vestlus tuleb palju pikem, sest Matu pea võtab eesti keelt kiirelt omaks ning sõnavara areneb ka tublisti tänu õpikule. Ainuke peavalu koht on muidugi grammatika, nii talle kui mulle. Polegi varem mõelnud, kui raske on seletada eesti keele grammatikat inglise keeles. Eriti just käändeid ning sõnade lõppe. Matu ikka küsib, et miks on nii ja ma pean kahetsusega teatama, et tihti ma ei teagi vastust.
Eelmine nädal pani Matu naljakalt pange. Nimelt oli meil üheks päevaks külas Janely, kellega me siis linnas jalutasime ja vaatamisväärsusi talle näitasime. Matu tubli poisina kasutas tihti eesti keelseid sõnu/lauseid, kus oskas. Olime jõudmas siis turuplatsile, mille nimi hollandi keeles on Grote Markt ja eesti keeles oleks siis Suur Turg.
Jõuame platsini ning Matu teatab kõva (ja uhke) häälega ning käega viibutades: "See siin on Suur Türk!"
Saime aru, et Matu ajas sassi tähe U hollandi keele omaga, mida sa hääldadki nagu Ü. Tol hetkel itsitasime natuke, parandasime türklase turuks ning läksime edasi. Pärast kodus olles tuli ikka pisar silma naerust, sest meelde tulid ka minu keeleapsakad. Kahekesi oleme ikka kaks totut.
Ma arvan, et keele õppimise teevadki sellised apsakad naljakaks ja lahedaks. Ei jõua ära oodata, mis nalja Matu veel teeb!
