New York - teistmoodi uksed

Kaks hommikut järjest olime varakult ärganud ning seetõttu otsustasime end neljapäeva hommikul välja magada. Ärkasime umbes kella 10 ajal ning läksime pesema. Kuna meie ööbimiskohas elas ka teisi inimesi, siis palusin Matul ukse kinni tõmmata. Kes teab, äkki keegi läheb sisse (uks muidu vajus pärani lahti) ning võtab midagi ära. Olukorra täpsemaks selgituseks pean veel ütlema, et Matul oli kaasas aluspesu ja rätik ning minul oli kaasas rätik ning seljas mu talvemantel hommikumantli asenduseks.

Hakkan mina siis tagasi tuppa minema, keeran seda toredat nupukest ning uks on lukus! Kolm korda võid arvata, kus võti oli!? Õige - teisel pool lukus ust! Koputasime kõik teised uksed läbi, aga kedagi ei olnud kodus. Läksime siis kõrval korteri ukse taha, et äkki saab helistada omanikule. Ukse peal oli "klassikaline" afro-ameerika naine - suur, õige suhtumise ning aktsendiga. Naine helistaski siis omanikule, kes vastu ei võtnud. Õnneks oli tal ka tema venna number, kuid ega sealt midagi asjalikku ka ei tulnud.

Istusime siis köögis ning pidasime plaani. Kuna filmidest oleme ju kõik näinud, kuidas juukseklambriga Ameerikamaa uksed kõik lahti tulevad, siis hakkasime köögikappidest juukseklambrit otsima. Natuke liiga optimistlik lootus, aga parem kui mitte midagi. Esimesest sahtlist juba leidsime 3 võtit - äkki on üks ka meie ukse oma? Proovisin neid võtmeid, kuid ükski ei keeranud. Üks läks õige hästi sisse, aga midagi väga ei juhtunud, kuni ühtäkki - uks läks lahti! Ilma keeramata täiesti iseenesest!?! Rõõm oli muidugi suur! Viisin võtmed tagasi kööki ning läksin riidesse panema. Matu jäi kööki edasi otsima erinevaid vahendeid ukse avamiseks. Kuna ma liiga õel ka ei tahtnud olla, siis mõnekümne sekundi möödudes hüüdsin kelmikalt: "Matu, tuled ka riidesse panema või ei?" Matu üllatus oli suur, et kuidas ma ukse lahti sain. Jäin oma võluväe teooria juurde! 

Sellest loost õpime, et alati võta võti kaasa ning õpi selgeks kuidas ukse lukk töötab!