Vaatan siin märkmikust, et tegelikult oktoobri viimase nädala sees ei juhtunudki midagi ülimalt märkimisväärset. Kuigi üks naljakas asi juhtus küll keset ööd. Nimelt nägin mina unes, et ma pean üles ärkama ning äratuskella alarmi kas siis tühistama või kinni panema. Ei mäletagi praegu täpselt, et mis see olla võis. Igatahes käsklus unest oli nii tugev, et ma reaalselt ärkasingi üles ning vajutasin ühte nuppu äratuskella peal (Meil on selline suur masin, mille sisse saad Ipodi panna ja seda ka kuulata). See pani muusika valjult mängima! Selle peale ärkasin ise ka päriselt "üles" ning üritasin siis muusikat vaigistada. Suures segaduses peksin niisama suvalisi nuppe, sest piinlikusega pean tunnistama, et mina ei tea siiamaani, mis nuppe tuleb vajutada, et alarm tööle saada ja maha võtta. Minu suure rahmeldamise (ja muusika) peale oli Matu ka juba ärkvel ning suhteliselt segaduses: "Mayri, mida sa teed?", "Ma pean seda praegu tegema!". Selline oli meie vestlus. Matu igatahes aitas õiget nuppu vajutada ning põõnasime rahulikult edasi. Hommikul saime muidugi hea kõhutäie naerda, mu "reaalsete" unenägude peale!
Nädalavahetuseks otsustasime Matu vanematele Duivenisse külla mina. Kuna me olime viimasel ajal häid retsepte saanud, siis pakkusime, et teeme ise süüa. Menüüs oli kuskus ja Evelin Ilvese suvikõrvitsa-shokolaadikook. Kuskus söödi kõik ära ning kiideti heaks. Kook sai ka kiitust, kuigi mina sellega väga rahul ei olnud. Tuli ta selline kokku surutud ja üldse mitte õhuline nagu ta Pärnus tehes tuli. Kahju.
Õhtul me saime linnas Tommyga kokku ning otsustasime külastada linna ainsat baari. Veetsime mõnusasti aega kuniks baari töötajad otsustasid terve baari ümber tõsta, et ruumi teha "tantsupõranda" jaoks. Tommy teadis rääkida, et nad reaalselt iga õhtu liigutavad kõik lauad ja toolid ümber, tõstavad diivanid nurka, toovad välja pukid ja panevad lauale suitsutoosid. Kõige enam üllataski mind see, et väga paljud suitsetasid sees. See on seadusega keelatud, aga kõik ikka teevad. Ma arvan, et see on väikese koha eripära, sest suuremates linnades küll sees suitsetamine hästi ei pruugi lõppeda. Vähemalt ma loodan, et see nii on. Tommy kohaselt kella 22 paiku pidi muusika valjemaks hakkama minema (ja läks ka) ning umbes 22.30 muudavad nad oma muusika mingi tümpsu vastu (see ka juhtus). Meil oli aeg lahkuda, sest tantsida ja suitsu järgi haiseda me ei tahtnud. Küsisime arve ja oh üllatust, kui 3 jooki olid arvest välja jäetud.
"Kõndige kiiresti välja ja ärge tagasi vaadake!"
Kuna õhtu oli veel noor, siis sõitsime jalgratastega ainsasse lahti olevasse toidukohta - McDonaldsisse. See oli kõigest 3,6 km-i jalgratta sõidu kaugusel. Jõudsime kohale 5 minutit pärast seda, kui uksed kinni pandi ning meile jäi üle sõita jalgratastega läbi drive-inni. Võtsime siis mõned odavad burgerid (kahjuks Hollandis ei ole ossi- ega rotiburksi) ning jäätisekokteil. Küll aga sõime parkimisplatsil nagu päris ossid enne muiste. Pärast oligi aeg tagasi koju sõita ning kell 12 oligi meie "pidu" läbi.
Järgmine päev sõime mõnusa hommikusöögi värske apelsinimahlaga. Käisime ka linnas korra, kus sain endale uue ägeda salli vaid 2,50 eest. Jessikas vol 2!
Pärast sõime koos veel Matu venna Nielsiga õhtust ning tulime oma koju ära. Järgmine päev oli meil suur treeningsaal renditud, kus siis kaks tantsuentusiasti saaks oma peotantse harjutada. Läksime ja tantsisimegi Matuga terve tunni. Vaatasime end peeglist, harjutasime samme, naersime niisama. Peakski nüüd varsti uuesti seda tegema!
Hakkasin õhtul ka asju pakkima oma nädalase Hispaania tripi jaoks. Nimelt oli esmaspäev mul jõle tihe, ning ei tahtnud päris öösel ka pakkida. Esmaspäeval olin tööl 6 tundi, sest olin asendajaks ka. Kuna Nijmegenis avati uus Itaalia söögikoht nimega Popolare, siis tahtsime Matuga selle kohe ära ka proovida. Läksimegi kohale ning kohe anti kätte Nexuse tabletid (tahvelarvuti, et ei oleks segadust, et mis tablette me seal sõime) ning seletati ära, kuidas neid kasutada. Geniaalne innovatiivne lahendus! Nimelt ei tule keegi "valel" ajal su laua juurde seisma ning küsima, et kas te olete juba jõudmud valida? Mis te juua sooviksite? Hollandis kusjuures kui su klaas hakkab tühjaks saama, siis juba tullakse uut jooki küsima ning ei ole viisakas ainult ühe joogiga piirduda. Igatahes, istud lauda maha ja saad rahulikult oma tableti peal valida jooki ja sööki. Pärast "saada" vajutamist on jook laua peal 1 minutiga! Samuti söök tuli ülikiirelt ning oli ka väga maitsev (sõime mõlemad pitsat). Tellisin suures vaimustuses ka kirsi-juustukoogi ja ma pean ütlema, et see oli üks parimaid juustukooke, mis ma eales olen söönud! Maksma minnes skännitakse su QR kood tableti seest ning saadki ära maksta. Minu arust täiega hea süsteem!
Pärast söömist läksime veel tantsima. Natuke raske oli, sest kõht oli just täis saanud, aga hullult eksperdi tunne oli ka, sest olime ju eelmine päev tund aega harjutanud! :)
Järgmine päev oligi minu Hispaaniasse sõidu päev. Hommikul muidugi pidin veel töötama ning jõudsin koju pool tundi ennem rongi peale minekut. Lendasin Maastrichtist, mis tähendas, 2,5 tunnist rongisõitu. Muidugi jäi rong hiljaks, mis korraks andis närvikõdi, sest lõpuks jäi mul ainult pool tundi lennujaamas ennem pardale minekut. Kuna lennujaam oli väike, siis tegelikult oli see täielikult piisav. Turvatöötaja rääkis minuga Maastrichti hollandi keele aksendis, millest oli üliraske aru saada!
Lennukis juhtus üks väga õudne asi! (Emme, sa ei pea seda kohta lugema!) Ma ei tea, kas asi oli selles, et ma ei olnud korralikku lõunat söönud või selles, et ma istusin küljega lennu suunas, et natuke magada, aga igatahes mul hakkas ühtäkki ilgelt halb. Tundsin, et hakkan ära minestama. Õnneks stjuuardess oli kohe minu kõrval ning ütlesin talle, et mul on halb olla. Ta tõi mulle paberkotikese igaksjuhuks ning topsi vett. Ma kuulsin kuskil kaugelt summutatud häält, aga aru ei saanud, mis see ütles. Samuti oli mul korraga väga kuum ja külm olla ning tundsin kuidas olen higine. Tahtsin võtta juua, aga käsi lihtsalt ei jõudnud end tõsta. Hirmus oli ka see, et terve rea peale (6 istet) olin ma ainuke, kes selles reas istus. Hingasin sügavalt sisse ja välja ning ootasin, et see läbi saaks. Ma ei tea, kui kaua ma niimoodi seal hingasin, aga ükshetk hakkas parem ning teine hetk oli kõik läbi. Jõin vett ja tellisin lennukist sarvesaiakese söögiks. Pärast kahte tundi maandus lennuk Barcelona Girona lennujaamas. AEGEE Agorast ja Barcelona ajast juba järgmine kord!
 |
| Tablet millega tellida |
 |
| Matu sööb pitsat |
