New York - kõht kõveras

Päeva algus ilmselgelt venis. Lõpuks jõudsime Manhattanile umbes kella 12 paiku. Esimese asjana tahtsime minna Rockefeller keskuse otsa, mida kutsutakse ka "Top of the Rock". Õnneks järjekorrad polnud üldse pikad ning saime sujuvalt sisse.

Rockefeller Center ehitati aastatel 1930-1939. Kui Empire State Buildingu ehitamine võttis vaid 11 kuud, siis seda ehitati aastaid. Selleks on ka lihtne põhjus - Rockefeller Center ei ole ainult pilvelõhkuja, vaid hoonete kompleks. Nimelt ehitati 14 hoonet nagu näiteks pilvelõhkuja, Ameerika panga hoone, General Electricu hooned, meediakeskus jne. Samuti võib ehitusaastatest järeldada, et see pakkus Suure Depressiooni ajal tööd kümnetele tuhandetele inimestele.

Väga ajalooliseks on saanud ka fotod, kus ehitajad istuvad kõrgel õhus tala peal ning söövad lõunat. On erinevaid teooriaid, et see foto oli lavastatud meedia tähelepanu eesmärgil, kuid mis iganes põhjus neil ei olnud, see foto on ütlemata lahe!

Allikas: Google

Tipus päike paistis ning oli hea soe. Tsillisime seal natuke ringi ning tegime mõned pildid.

Panoraam

Kuna kivi otsas oli tasuta internet ning pehmed diivanid, siis istusime maha ning pidasime plaani, et mis me veel võiks teha. Otsustasime siis kõigepealt lõunat süüa ning siis niisama ringi jalutada. Käisime ühes mõnusas kohas lõunat söömas (Pret-a-pret), kus seina peal olid ägedad pildid. Nagu näha, siis oli toiduaineid väga vahvalt ära kasutatud. Näiteks saiast tehtud kingakesed või siis spagette kasutatud kui lõnga.

Suvaline mees vaatas mulle kaamerasse

Kuskil Avenue of the Americas ja Broadway juures oli Ameerika Panga hoone, mille kõrval oli üks teine hoone. Ning selle teise hoone peal oli jooksev Ameerika võlg. Iga sekundiga kasvas see umbes 10 000 dollari võrra. Matu teadis öelda, et just nii palju numbreid teevad triljoni. Igatahes räige võlg!

Sattusime ka Toys"R"us mänguasja poodi. Enam ei olnud üldse üllatav, et see mitmekorruseline oli või et igale teemale oli oma sektsioon. Hakkas isegi natuke kahju, et ma millegi räige fänn ei ole, sest siis oleks ma saanud end ogaraks osta.

Minioniga teeks ikka pilti ju!

Lahedaks tegi selle poe nö mänguasjade eksponeerijad. Need oli siis mikrofonidega inimesed, kes promosid mingit teatud mänguasja ning näitasid, kuidas see töötas. Päris ägedaid asju näitasid seal.

Sõber Mihkli auks tegime ka Star Warsi sektsioonis pilti. Osta ei osanud sealt kahjuks midagi. Sorri!

Kaugelt paistis selline

Matu peab veel harjutama

Edasi läksime New Yorgi rongijaama - Grand Central Stationi. See jaam on nii võimas, et seal isegi tehakse mitmetunniseid tuure. Nõustun - jaam oli väga võimas! Samuti on seda ka väga mitmetes filmides/seriaalides kasutatud. Muidugi oli seal ka Apple'i pood, kus me siis jällegi saime rahulikult internetti kasutada.

Ilgelt palju rahvast

Edasi läksime sellisesse kaubamajja nagu Century 21. Esimese giidi kohaselt pidi see odav olema. Sisse minnes tundus küll nagu Tallinna Kaubamaja ning ei paistnud kõige odavam. Küll aga oli meie imestus suur, kui me hindu vaatasime - kõik oligi tegelt väga odav! Selle kaubamaja point on selles, et nad müüvad disainerite asju (Hugo Boss, Calvin Klein jne) umbes 60% soodsamalt. Pean veel ütlema, et see kaubamaja on 5-6 korrust! Vaatasime natuke ringi ning teadsime kohe kindlasti, et siia me veel tagasi tuleme!

Kuna kell oli juba palju, siis läksime üle tee asuvasse Starbucksi, et nende internetti jällegi kasutada. Nimelt pidime kokku saama viimast korda Andrewiga ning see vajas veel korraldamist, et kus me täpselt kokku saame. Samuti valisime Matuga koha, kus saaksime õhtust süüa. Kuna asjaajamist internetis oli, siis otsustasime osta oma elu esimese joogi Starbucksist. Õnneks ei ostnud me kohvi, vaid Chai teed. Ning need, kes on Starbucksi hullud ning hinnad huvitavad, siis New Yorgis olid kõik joogid sama kallid kui Euroopas olen näinud. 

Starbucksi süütus lännu

Otsustasime Matuga süüa Mehhiko toitu kohas nimega Chipotle. Nimelt olin eelmine õhtu kedagi metroos näinud selle koha kotikesega ning kuidas veel häid söögikohti leida, kui mitte selle järgi, et mida kohalikud söövad? Tuli välja, et Chipotle on tegelikult nö kiirtoidukett, sest toit pandi sulle kohe kokku. Õnneks oli see väga maitsev ning üpris tervislik ka.

Andrewiga pidime kell 9 kokku saama W4 streeti metroo nurga peal. Plaan oli Greenwichi külas paar õlut juua ning mõnusalt aega veeta. Kuna me Matuga jõudsime 20 mintsa varem kohale, siis jalutasime niisama ringi ning uurisime, et kas kuskil on mingi äge baar. Lõpuks viimased 10 minutit olime ühes pangas soojas, selles automaatide ruumis. Mõtlesime küll, et äkki paistame kahtlased, aga tegime head petukat sellega, et teesklesime, et otsime rahakotti kotist ja arutame, et kui palju raha võtta jne. Ilged näitlejad oleme!

Andrew jõudis täpselt õigel ajal ning otsustasime "koomikute" rajooni kõndida. Leidsime esimese stand-up komöödia baari ning ma kõndisin rõõmsal meelel sisse. Silmapilkselt on mul kannul suur-suur mustanahaline turva (nagu ikka räigelt suur) ning ütleb, et show on kohe läbi. Mis show? Aaaaaa - neil oli jah parajasti käimas seal juba stand-up ning kedagi enam sisse ei lastud. Uurisime, et millal siis järgmine on ning kaalusime tagasi tulemist. Järgmisel tänaval leidsime komöödia keldri (Comedy Cellar), mis pidi olema mitme kuulsa koomiku alguskohaks. Uurisime ka sealt, et millal neil uus show tuleb ning otsustasime end siis kirja panna. Ootama pidime kõigest poolteist tundi.

Õnneks keldri kohal on baar, kuhu me ka läksime. Saime endale teenindajaks täiega ägeda mustanahalise geist noormehe. Viskasime temaga ikka täiega nalja ning kuna ta oli nii lahe, siis sai ta ka väga helde jootraha. Kuna Matul oli sünna tulemas, siis Andrew oli talle M&M'si poest komme toonud ning kõige tipuks tasus ta ka meie jookide eest arve.

Baaris oli veel see äge asi, et lauad olid kaetud nö tahvlivärviga, mis tähendas, et sa said vabalt laua peale joonistada. Siinkohal esitlen Teile oma kahte kunstiteost, mis kahvatusid muidugi Andrew oskuste kõrval.

Palm ja elevant - minu leivanumbrid

Pilet keldrisse oli 14$ + igaüks pidi tellima vähemalt 2 või 3 jooki. Ehk siis kokkuvõttes oli see üpris kallis lõbu. Kuna New Yorki ei satu iga päev, siis mulle oli see täiesti ok. Eriti veel arvesse võttes, et Andrew maksis kõik eelmised joogid. Mulle oli see esimene kogemus näha päris stand-up komöödiat. Meile tegid nalja inimesed, kes on kirjutajad sellistele showdele nagu Louie CK, Letterman show, Comedy Central jne. Ma pean ütlema, et see kõik oli oma raha väärt. See oli lihtsalt nii naljakas! Ma ei mäleta ühtegi nalja väga täpselt, aga tean, et naersin ikka kordades kõht kõveras! Kuna show ajal pilti ei tohtinud teha, siis tegin pärast kiiruga ikka ühe pildi lavast. Ei tea, kas üldse midagi aru saada on? Lava oli ainult ühe sammu kõrgusel ning taustaks punane telliskivi sein.

Komöödia kelder

Koju saamisega oli veel see tüütu asi, et ristmikul ennem meie tänavat patrullis iga õhtu politsei. Hakkasime punasega üle tee minema, sest ühtegi autot ei olnud. Politseile see muidugi ei meeldinud ning pani hoiatuseks vilkurid tööle. Eks me siis seisime seal külmas tühja tänava ääres ning ootasime oma rohelist.

Koju jõudsime nägu naerul ning väsinutena umbes kell pool 3 öösel.